Üks omavalitsus, aitab küll

Enam poleks vaja küsida, kelle mure on lasteaiakohad, kas riigi või omavalitsuse. Või kuhu peaks laekuma tulumaks, kui inimene elab vallas, aga tööl käib linnas. Kaoks vajadus pidada igas vallas poole kohaga mingi eriala spetsialiste, kuigi pole raha palka maksta ja tegelikult pole ka tööd pakkuda. Samas vald on, teenust peab pakkuma.

Vanasti, kui IT-lahendused olid veel kauge ulme, mõeldi suurte impeeriumide haldamiseks välja bürokraatia ja ametnike armee, kes ajas kõiki asju sarnaselt nii Šotimaal kui India koloonias. Praegu saavad andmete haldamisega arvutid paremini hakkama. Teeme siis ühe korraliku paindliku e-riigi.

Igale teenusele tuleb leida optimaalne lahendus

Paljudel elualadel see loogika juba toimib orgaaniliselt, aga saaks veel sujuvamalt.

Oleme ausad, Eesti on väike, väga väike. Meid on ainult 1,3 miljonit ning riigile jõuab päevaga ringi peale teha. Seega saavad mingi kindla eluvaldkonna eksperdid liikuda sinna, kus nende teenuse järele parajasti vajadus on: sotsiaaltöötajad, ehituseksperdid, keskkonnaeksperdid jt riiklike ametnike esindajad. See tagaks ka inimesele parema teenuse ning ta ei peaks paljudele praegustele omavalitsustele omaselt leppima sellega, mis on.

Ka inimestevaheline „keemia“ on oluline, mõnega läheb koostöö lihtsalt paremini. Mari saab edaspidi valida, kas temaga suhtleb sotsiaaltöötaja Pille või Peeter. Samuti kaob mitmes dramaatilises loos silma hakanud ühine probleem, et inimene kolis naabervalda, kuid uue kodukandi sotsiaaltöötaja polnud tema asjadest teadlik ning vana enam ei suutnud naabervalla hinge eest hoolitseda.

Mõni teenus nõuab teatud arvu inimesi

Gümnaasiumis eeldaks näiteks vähemalt 3 x 30 õpilast ning veel parem, kui neid oleks rohkem. Igas vallas pole piisavalt sobivas eas noori. Ühes, omavalitsuspiirideta Eestis saaks vabamalt kokku panna ka haridusvõrku. Kui vanemad soovivad säilitada väikseid koole, siis entusiastid saavad nende organiseerimisega kohapeal väga hästi hakkama. Kui aga lapsi pole, siis pole õpetajate pärast mõtet ka gümnaasiumi pidada.

Lisaks oleks ka riigikogu valimiste puhul kogu Eesti lihtsalt üks valimisringkond

Praegu saavad parlamenti inimesed paarisaja häälega, kui nad on õigel kohal nimekirjas. 66 inimest võivad juba täna näiteks kindlad olla, et riigikokku nad valitakse.

Edaspidi võiks aga olla vaid üks pikk valimisnimekiri ning kõik saavad kõiki kandidaate valida. Edgar Savisaar teeb siis kindlasti rekordi, kuid peale tema saaks teisedki riigikokku vastavalt oma häältesaagile. Kõigepealt siis see, kes sai kõige rohkem, siis järgmine häältemagnet jne, kuni 101 kohta on täis.

Kõik see on tehtav ning tooks kasu ja tagaks paremad teenused. Haldusressursi saab kokku tõmmata ja vähendada haldusega tegelevate inimeste hulka. Seeläbi vabaneks hulk inimesi, kes panustaksid eraettevõtluses ja toodaksid riigile tegelikku tulu.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.